Eestis leidis Liiväär (2011) kooliõpilaste loominguliste harrastuste, loovuse ja heaolu vahelisi seoseid. Selgus, et regulaarselt harrastustega tegelevad õpilased said rohkem õpetajate toetust ja on seoses kõrgema emotsionaalse heaoluga. Oskavad läbi loomingu paremini toime tulla pingetega ning regulaarselt loominguliste huvialadega tegelejad kasutasid intuitiivselt oluliselt tihedamini pingete maandamiseks maalimist, joonistamist, aga ka musitseerimist, muusika kuulamist, laulmist kui ka tantsimist.
2005.aastal tegi Henderson Šotimaal uuringu loovuse ja heaolu seosetele. Tulemusena selgus, et inimesed, kes on seotud kunsti ja kutuuriga, tunnevad ennast emotsioonide väljendamisel, teiste ning maailma reflekteerimisel enesekindlamalt.
Stuckey ja Nobel (2010) on leidnud, et kunst on asendamatu mõjuvahend heaolule ja tervisele.
Mis on heaolu?
Diener, Suht, Lucas ja Smith (1999) on keskendunud subjektiivsele heaolule kui inimese hinnang enda elule. Jälgitakse, kas inimesed tunnevad ning mainivad ära neid elemente, mida heaolu sisaldab.
Tomasbergi (2011) kohaselt on see termin inimese vaimse, füüsilise ja sotsiaalse tervise näitaja, mis annab aimdust indiviidi vajaduste rahuldamisest ja ebavajalike vajaduste kaotamisest.
Diener, Suht, Lucas ja Smith (1999) on keskendunud subjektiivsele heaolule kui inimese hinnang enda elule. Jälgitakse, kas inimesed tunnevad ning mainivad ära neid elemente, mida heaolu sisaldab.